Tunnistusavaldus vs seadusjärgne deklaratsioon
Me kõik oleme teadlikud juriidiliste dokumentide, näiteks vandetunnistuse ja kohustuslike deklaratsioonide tähtsusest, kuna vajame neid sageli mitmesuguste vajaduste jaoks. Näiteks kui meil pole pärast telefoniühenduse ülekandmist uude kohta kolinud, võidakse meil paluda kinnitus või seadusjärgne deklaratsioon, mis on juriidiline dokument, kuna sellele on alla kirjutanud advokaat või avalik notar ning täidab oma eesmärki kinnitada dokumendis sisalduvaid fakte. Nii vandetunnistus kui seadusjärgne deklaratsioon on oma olemuselt sarnased ja täidavad ka sarnast eesmärki, mistõttu on paljudel inimestel raske neid kahte eristada. Selles artiklis püütakse nende funktsioone esile tõsta, et inimesed saaksid teatud tingimustel leida, millist juriidilist dokumenti nad vajavad.
Kinnitus on kirjalik avaldus, mis sisaldab fakte, mis on teie arvates õiged, ja seda kasutatakse tõendina kohtus. See on juriidiline dokument, mis sarnaneb vandega, mille kinnitab juriidiline asutus (notar). Avalduse koostamisel kirjutate punktid vormi, et see selgeks teha, ja allkirjastate selle deklarandina, mis tähendab, et kinnitate selles sisalduvaid fakte. Lõpuks kirjutab sellele alla ja kinnitab tunnistaja, näiteks avalik notar, ning dokument muutub seaduslikuks, kui see esitatakse tõendina kohtus.
Mõnes riikides on moes veel üks juriidiline dokument, mida nimetatakse seadusjärgseks deklaratsiooniks. See on tegelikult vande, mille deklarant kinnitab või kinnitab sisalduvate faktide õigsust. See on dokument, mille deklareerija peab vanduma juriidilise asutuse ees nagu advokaat. Kohustuslik deklaratsioon on ühine dokument, mille eesmärk on kinnitada fakte igasugustes küsimustes, kus isikul ei pruugi olla muid tõendeid. Mõned asjad, kus neid kasutatakse, on see, kui isik peab tõendama oma isikut, kodakondsust, perekonnaseisu jne.
Põgusalt:
Avaldusavalduse ja seadusjärgse deklaratsiooni erinevus
• Kohusetunnistust kasutatakse tõendina kohtus, samas kui seadusjärgset avaldust saab kasutada kõigil muudel asjaoludel
• Avalduse kinnitab avalik notar, seadusjärgse deklaratsiooni aga vandeadvokaat
• Kinnitus on nagu vandetõotus, samas kui seadusjärgne deklaratsioon on pigem faktiõiguslik kinnitus, mille kinnitab deklarant
• Kinnitusavaldust kasutatakse juhul, kui püütakse hankida seaduslikke sertifikaate, näiteks juhiluba või valijakaart, samas kui seadusjärgset deklaratsiooni kasutatakse isiku, perekonnaseisu või kodakondsuse tõendamiseks.
