Eelarve vs rahapoliitika
Igal teisel päeval kuuleme mõningaid uudiseid valitsuse eelarvepoliitika muutuste kohta. Samuti näeme majandusteadlasi, kes arutlevad valitsuse erinevate rahapoliitikate üle. Ehkki me teame, et nii eelarve kui ka rahandus on seotud majandusega, ei saa me eelarve- ja rahapoliitika vahel erinevusi teha. Selles osas on sarnasusi, et nii rahapoliitika kui ka eelarvepoliitika on mõeldud majandusele juhtiva jõu andmiseks, kui see liigub aeglaselt. Selles artiklis tuuakse esile aga palju erinevusi.
Eelarvepoliitika on seotud maksustamisega ja sellega, kuidas valitsus kavatseb selle poliitika kaudu saadud tulusid kulutada. Rahapoliitika seevastu on seotud kõigi valitsuse ja riigi tipppanga jõupingutustega majanduse stabiliseerimiseks raha pumpamise (pakkumise säilitamine) ja elanikkonda laiemalt mõjutavate intressimäärade fikseerimise kaudu. Nii eelarvepoliitikal kui ka rahapoliitikal on mõju tavalise inimese elule, kuna valitsuse kulutused ja tulude genereerimine otsustavad tavalise inimese sissetuleku taseme, samuti teevad seda tipptaseme panga deklareeritud poliitikad majanduse likviidsuse suurendamiseks või vähendamiseks.
Valitsuse eelarvepoliitika tehakse igal aastal selgeks rahandusministri loetud finantseelarve kaudu. Rahapoliitikaga tegeleb aga tipptasemel pank ja selle juhatus, kes võtab ad hoc meetmeid ülekuumenenud majanduse jahutamiseks ja ka raha pakkumiseks rahapakkumise suurendamiseks, kui majanduses on loid.
Iga valitsuse eesmärk on suurendada tulusid ja vähendada kulutusi. Inflatsioonisurve tõttu ei ole kulusid siiski võimalik kärpida ning see nõuab ka majanduse elavdamiseks rohkem tulusid. Kogu see arenguprogrammide läbiviimiseks saadaolevate vahenditega manipuleerimine kajastub valitsuse eelarvepoliitikas. Kui majanduses on madalseis (SKP ei suurene ootuspäraselt), teeb valitsus majanduse elavdamiseks pingutusi maksude vähendamiseks, et vabastada rohkem raha äri- ja tööstustegevuseks. Sama püütakse saavutada rahapoliitika kaudu, mille kuulutab välja tipppank. Pank alandab intressimäära, et vabastada tööstusele ja põllumajandusele rohkem raha vähendatud intressimääradega, et edendada arendustegevust.
Üks relv riigi keskpanga käes on sularahareservi määr ehk CRR, mis on rahasumma, mille kõik pangad peavad tipppangas hoiustama. Kui majandus vajab rohkem raha, vähendatakse seda kapitalinõuet, et kommertspankade käsutuses oleks rohkem rahalisi vahendeid, mida nad saavad edastada erinevatele majandussektoritele. Teisest küljest takistab kõrgem kapitalinõuete tase panku kergete laenude andmisele tööstusele ja põllumajandusele, pingutades majandust ja suurendades rahapakkumist.
Mis vahe on eelarve- ja rahapoliitikal?
• Rahapoliitika kuulutab välja riigi tipppank, fiskaalpoliitika aga rahandusministri rahanduseelarve
• Eelarvepoliitika on seotud tulude teenimisega maksustamise ja valitsuse kulude kaudu.
• Rahapoliitika on seotud keskpanga ostmiseks tehtud jõupingutustega majandusele hoogu andmiseks.
• Eelarvepoliitika on oma olemuselt iga-aastane, rahapoliitika on aga ajutine ja sõltub riigi majanduslikust olukorrast.
