Algne kohtualluvus vs apellatsioonikohtu pädevus
Kohtualluvus on sõna, mida enamasti kuulatakse kohtupraktikas või õigussüsteemis ja mis viitab kohtu volitustele konkreetse teema juhtumite arutamiseks ja kohtuotsuste tegemiseks. Põhimõtteliselt jaguneb riigi kohtute pädevus kahte kategooriasse, nimelt algne ja edasikaebuslik kohtualluvus. Neil, kes pole juriidiliste fraasidega harjunud, on raske mõista erinevusi algse ja apellatsioonikohtu vahel.
Algne kohtualluvus
Riigi kõrgeimal kohtul on õigus arutada kohtuasju, mis jõuavad sellele värskelt, ja kohtuotsus nendes küsimustes on lõplik ja apellatsioonikohuseta, mis tähendab, et pooled, olgu nad siis kõrgeima kohtuotsusega rahul või mitte kohtul pole edasikaebamise võimalust. Esialgse jurisdiktsiooni all on Riigikohtusse jõudnud väga vähesed juhtumid, kuid see pädevus moodustab olulise osa Riigikohtu otsustuspädevusest otsustada kohtuasjad ja teha kohtuasjades, kus küsimus on peamiselt põhiseaduse tõlgendamises.
Osariikide vahelisi juhtumeid ning föderaalvalitsuse ja osariikide vahelisi juhtumeid vaatab ülemkohus sageli läbi esialgse jurisdiktsiooni all. Kõiki USA-s esialgse jurisdiktsiooniga kohtusid nimetatakse protsessi läbiviivateks kohtuteks.
Apellatsioonikohtu pädevus
Samuti on Riigikohtul õigus vaadata läbi madalama astme kohtute, näiteks madalamate föderaalkohtute ja osariikide kohtute otsused ning otsus isegi tühistada. See Riigikohtu volitus on märgitud apellatsioonikohtu pädevusse. Just apellatsioonikohtu all olevad kohtuasjad moodustavad suurema osa kohtuasjadest kohtuasja arutamiseks ja otsuse tegemiseks. Kuna kannatanud pooled vaidlustavad pea iga osariigi kõrgema astme kohtu otsuse Riigikohtus, on küsimus Riigikohtu hindamatu aja raiskamises. Seetõttu on ülemkohtul õigus otsustada, kas asi on arutamise vääriline.
Mis vahe on algsel ja apellatiivjurisdiktsioonil?
