Auditeerimine vs uurimine
Ettevõte koostab raamatupidamise aastaaruande, et kontrollida jooksva aasta majandustulemusi ning pakkuda õiglast ja tõelist ülevaadet ettevõtte finantsseisundist. Kui finantsaruanded on koostatud, on oluline hinnata nende täpsust ja vajaduse korral viia läbi täiendav uurimine konkreetsete probleemide tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks. Auditeerimine ja uurimine on kaks sellist metoodikat, mis annavad täpsema ja õigema ülevaate ettevõtte finantsseisundist. Kuigi need võivad tunduda üksteisega üsna sarnased, on auditeerimise ja uurimise vahel mitmeid selgeid erinevusi. Artiklis uuritakse iga kontseptsiooni üksikasjalikult ning selgitatakse auditeerimise ja uurimise sarnasusi ja erinevusi.
Mis on audit?
Auditeerimine on organisatsiooni finantsaruannetes esitatud raamatupidamisteabe hindamise protsess eesmärgiga hinnata nende õigsust. Auditeerimine hõlmab finantsaruannete õiglase esitamise, eetilise koostamise ning aktsepteeritud raamatupidamise põhimõtete ja standardite järgimise tagamist. Organisatsioonid tellivad auditeerimisfunktsioonid üksikutele seda tüüpi hindamisele spetsialiseerunud üksustele, et ettevõte saaks oma finantsaruannetest erapooletu ülevaate. Äriühinguõigus teeb auditi kohustuslikuks ning ettevõtted peavad avalikustama auditidokumendid ja teabe täielikult. Audiitorühing teostab auditi tavaliselt enne finantsaruannete avalikkusele esitamist ja tagab, et andmed esindavad ettevõtte finantsseisundit õigesti ja õiglaselt.
Mis on uurimine?
Uurimist võib läbi viia ettevõtte omanik või väline osapool. Uurimised viiakse läbi konkreetse eesmärgi täitmiseks, näiteks ettevõtte finantsdokumentidega seotud probleemi uurimiseks, pettuse tõendite leidmiseks, ettevõtte finantsseisundi uurimiseks, tulevase teenimisvõime hindamiseks jne. Uurimisi saab läbi viia ettevõtte nimel ettevõtte omanik, laenuandjad, potentsiaalsed ostjad, investorid jne. Uurimise läbiviimiseks määratud uurija käitub nagu detektiiv ja uurib põhjalikult kogu finantsteavet, uurib üksikasjalikult probleeme ja lahendab probleemid. Uurimine algatatakse tavaliselt probleemi ilmnemisel ja seetõttu ei toimu seda regulaarselt. Uurimine ei ole seadusega kohustuslik,ja ettevõte võib uurimise järeldused enda teada hoida. Pärast finantsaruannete auditi lõppu viiakse läbi uurimine. Uurimine võib hõlmata finantsdokumentide ja aruannete uurimist mitme aasta jooksul ning see ei piirdu materjali uurimisega kindla ajavahemiku jooksul.
Mis vahe on auditeerimisel ja uurimisel?
Auditeerimisel ja uurimisel võetakse arvesse nii ettevõtte finantsteavet, finantsdokumente kui ka äritehinguid. Auditi põhieesmärk on tagada finantsaruannete kehtivus ja täpsus ning veenduda, et finantsaruanded on tõesed ja õiglased, eetiliselt koostatud ning kooskõlas aktsepteeritud raamatupidamispõhimõtetega ja -standarditega, järgides seeläbi regulatiivseid ja seadusjärgsed nõuded. Uurimise eesmärk on täita konkreetset eesmärki, näiteks uurida pettusi, tuvastada probleeme, hinnata tulevast teenimisvõimet jne.
Uurimine algab pärast auditi läbiviimist ja algatatakse probleemi ilmnemisel. Seetõttu viiakse uurimisi erinevalt regulaarselt läbiviidavatest audititest läbi ainult vajaduse korral. Ehkki auditi teostamine on äriühinguõiguse kohaselt kohustuslik, viiakse juurdlused läbi vastavalt ettevõtte omanikele ja sidusrühmadele.
Auditi väljund tuleb avalikustada, samas kui uurimise tulemusi peavad jagama ainult nõutavad osapooled. Audiitorid on väljaspool firmat töötajad, kes on kohustatud tagama, et registreeritud teave kajastaks ettevõtte tegelikku pilti. Uurimist võivad seevastu algatada kõik, näiteks ettevõtte omanikud, investorid, laenuandjad jne.
Audit keskendub finantsdokumentidele kindla ajavahemiku jooksul, näiteks viimase majandusaasta jooksul, samas kui uurimised võivad hõlmata mitmeid aastaid. Lisaks hõlmab uurimine laiemat ulatust kui audit ja lisaks finantsaruannete uurimisele võetakse arvesse ka mittefinantsteavet.
Kokkuvõte:
Auditeerimine vs uurimine
• Auditeerimine ja uurimine annavad ettevõtte finantsseisundist täpsema ja õigema ülevaate.
• Auditeerimisel ja uurimisel võetakse arvesse nii ettevõtte finantsteavet, finantsdokumente kui ka äritehinguid.
• Auditi põhieesmärk on tagada finantsaruannete õigsus ja täpsus ning veenduda, et finantsaruanded on tõesed ja õiglased, eetiliselt koostatud ning kooskõlas aktsepteeritud raamatupidamispõhimõtete ja standarditega.
• Uurimise eesmärk on täita konkreetset eesmärki, näiteks uurida pettusi, tuvastada probleeme, hinnata tulevast teenimisvõimet jne.
• Uurimine algab pärast auditi läbiviimist ja algatatakse probleemi ilmnemisel.
• Auditeid viiakse läbi regulaarselt, kuid uurimisi viiakse läbi ainult vajaduse korral.
• Ehkki auditid on äriühinguõiguse kohaselt kohustuslikud, viiakse uurimisi läbi vastavalt ettevõtte omanikele ja sidusrühmadele.
