Parem ja vasak tiib
Sõltumata sellest, kas õpite poliitikat või mitte, peate kindlasti ajalehtedes kokku puutuma selliste sõnadega nagu parem- ja vasakpoolsus, mis muudab uudiste mõistmise keeruliseks, kuna te ei tea nende kahe fraasi erinevust. Te ei ole üksi, kuna selliseid miljoneid nagu te pole poliitikast huvitatud ja seega ei mõista poliitikas parempoolsete ja vasakpoolsete vahet. See artikkel püüab esile tuua parem- ja vasakpoolsete vahelisi erinevusi, et aidata teil paremini mõista poliitikute ja erakonna positsiooni poliitilises spektris, mis ulatub paremalt vasakule ideoloogiate ja poliitikate skaalal paremini.
Vasak- ja parempoolsed fraasid võeti esmakordselt välja Prantsusmaal, et piiritleda erakonnad nende vastanduvate ideoloogiate põhjal. Tegelikult on vasak ja parem tiib seisukohad pikas poliitilises spektris, mis aitavad inimestel tuvastada erakonna poliitikat. Tegelikult on poliitilises parteis võimalik omada vasak- ja parempoolset tiiba, kus vasakpoolset kirjeldatakse kui erakonna osa, mis on radikaalne ja reformib, parempoolset aga kui konservatiivset või reaktsioonilist osa. See parempoolsete ja vasakpoolsete süsteem sai alguse Prantsusmaalt, kus aadlikud istusid presidendist paremal, ühised aga presidendi vasakul.
Mis on vasak tiib?
Pikka aega on kogu maailmas hakanud vasakpoolne tiib tähistama poliitilist ideoloogiat, mis esindab liberalismi, progressiivsust, sotsialismi, demokraatiat, kommunismi ja veel mõnda ismi. Pealegi koosneb vasak tiib parteidest ja inimestest, kes pooldavad võimu rohujuure tasandil inimeste käes. Rahvale selle vabaduse saamiseks ootab vasakpoolne valitsus aga valitsuse sekkumist. Vasak tiib usub ka sissetulekute võrdsusse. Selle staatuse saavutamiseks ootavad nad valitsuselt rikastele inimestele kõrgete maksude kehtestamist. Samuti reguleerivad ettevõtted rohkem reegleid.
Mis on parem tiib?
Neile, kes leiavad, et kogu see poliitiline žargoon segab, viitab parempoolne lihtsustatult neile, kes pooldavad võimu tsentraliseerimist. Need on erakonnad ja inimesed, kes soovivad tugevat keskvalitsust ja on oma olemuselt konservatiivid. Nad tahavad tugevat valitsust, kuid eeldavad, et see oleks väiksemas mahus, nii et ühiskonnas oleks rohkem individuaalset vastutust.
Näiteks maailma suurimas demokraatias USA-s on vabariiklased osa parempoolsest osast, kuna nad on konservatiivid, samas kui demokraadid kuuluvad vasakpoolsesse tiiki, kuna neid peetakse liberaalideks. Aja möödudes on parema ja vasaku tiiva vahe siiski mõnevõrra hägustunud.
Mis vahe on paremal ja vasakul?
Parem- ja vasakpoolsed on poliitilised ideoloogiad, mida püütakse kujutada vastandlikena.
• Parema ja vasaku tiiva mõisted:
• Parempoolne koosneb inimestest ja parteidest, kes on konservatiivsed ja seisavad status quo eest (selliste asjade kasuks, nagu nad on).
• Vasakpoolne viitab erakondadele, mis on oma olemuselt liberaalsed ja seisavad võrdsuse eest kõikidel tasanditel.
• Valitsuse kaasamine:
• Parempoolsed soovivad tugevat ja väiksema ulatusega valitsust, et võimaldada ühiskonnas rohkem individuaalset vastutust.
• Vasakpoolsus soovib, et valitsus kaasaks ühiskonna muutmise kõigile võrdsete võimaluste pakkumise kohaks.
• Ettevõtted:
• Parempoolne majandus paneb ettevõtetele madalad maksud ja vähem reegleid.
• Vasakpoolsel on rohkem seadusi ja makse seoses ettevõtetega.
• Valitsuse kulutused:
• Parempoolsus vähendab valitsuse kulutusi.
• Vasakpoolsus ootab valitsuselt kulutusi sotsiaalhoolekandele. Seega on valitsuse kulutused suured.
• Sissetuleku võrdsus:
• Parempoolsed usuvad, et need, kellel on võimalus teenida teistest rohkem, peaksid seda tegema vabalt.
• Vasakpoolne majandus paneb jõukatele kõrged maksud, et luua sissetulekute võrdsus.
Need on erinevused parema ja vasaku tiiva vahel. Äärmuslikus vormis tähendab parempoolne fašismi, vasakpoolne aga kommunismi. Oli aeg, mil maailm jagunes parempoolsete ja vasakpoolsete vahel, kus kommunism võttis üle kogu maailma, samal ajal kui demokraatia juurdus maailma teises pooles.
Pildid viisakalt:
- Bogomolovi kommunistlik miiting. PL (CC BY-SA 3.0)
- Bogomolovi valimisralli. PL (CC BY-SA 3.0)
