Rõhk vs vool
Vedelikuga tegelemisel kasutatakse sageli kahte rõhku ja voolu; see on vedelikud või gaasid. Need kaks omadust on vedeliku seisundi tunnused. Nii vedeliku rõhk kui ka vool on punktomadused.
Lisateave rõhu kohta
Vedeliku rõhk on määratletud kui jõud, mis toimib vedeliku pindalaühiku kohta. Ehkki see viitab pindalaühikule, võib sellele viidata punkti erinevale väärtusele, mis on punktiti erinev. See tähendab, et staatiline vedeliku rõhk on punktomadus. SI ühikutes mõõdetakse rõhku Pascali (Pa) või njuutonitega ruutmeetri kohta (Nm-2) ja imperaarses süsteemis naela ruuttolli kohta. Täpsemalt, atmosfäärirõhu või gaasirõhu mõõtmisel kasutatakse ka elavhõbeda millimeetreid või elavhõbedasentimeetreid. Rõhk ei ole vektorkogus.
Vedelikus sisalduv rõhk võib tuleneda kahest erinevast tegurist. Staatiline rõhk on rõhk vedelikus, kui see on puhkeasendis, ja dünaamiline rõhk on vedeliku liikumisest tingitud rõhk. Kui arvestada gaaside ja vedelike staatilist rõhku, on nende allikad erinevad. Vedelikes põhjustab staatilise rõhu vedeliku kaal vaatluspunktist kõrgemal ja see varieerub sõltuvalt sügavusest. Gaasides on see gaasimolekulide kokkupõrke kiirus anumas. Kui mahuti on väike, võib gaasirõhku pidada igas punktis samaks. Kui gaasi maht on suurem, mõjutab kaal ka staatilist rõhku (nt: atmosfäärirõhk).
Teisalt on vedeliku dünaamiline rõhk alguse saanud vedeliku liikumisest ja see on tihedalt seotud vedeliku kineetilise energiaga (nagu kajastub Bernoulli võrrandis). Selles kontekstis on staatiline rõhk vedeliku potentsiaalne energia mahuühikus ja dünaamiline rõhk on kineetiline energia mahuühiku kohta.
Rõhk ja vooluhulk on omavahel seotud, kuna voolu põhjuseks on rõhu erinevus.
Lisateavet Flow kohta
Kui vedeliku sees on rõhkude vahe kahe punkti vahel ja seda ei tasakaalusta kehale mõjuvad sisemised jõud, hakkab vedelik liikuma kõrgemast rõhupunktist madalrõhkkonda, et vähendada rõhu erinevust. Seda vedeliku pidevat liikumist tuntakse vooluna.
Tehniliselt viitab vool antud pinda läbiva vedeliku kogusele. Seda vooluhulka saab mõõta kahe parameetri abil; st voolava mahu ja voolava massi kiirus. Mahu voolukiirus on defineeritud kui antud pinda ajaühikus läbiva vedeliku maht ja seda mõõdetakse kuupmeetrites sekundis. Massivoolukiirus on määratletud kui antud pinda ajaühikus läbiv mass, mida mõõdetakse kilogrammides sekundis. Enamasti viitab mõiste “vool” mahulisele voolukiirusele.
Mis vahe on rõhul ja voolul?
• rõhk on alaühiku kohta mõjuv jõud; see on vedelike skalaarpunktomadus.
• Vooluhulk on vedeliku läbipääsu kiirus läbi pinna ja voolu põhjustab rõhu erinevus vedelikus.
