Peamine erinevus isase ja emase reieluu vahel on see, et isased reieluud on vähem nurgelised kui emased reieluud.
Reieluu on meie luustikusüsteemi pikim, tugevam ja raskem luu. See on reie luu. Seetõttu on reieluu põhiülesanne oma keha raskuse edastamine puusaluudelt jalgadele ning see annab lihastele ka kinnituspunkte. Reieluul on kahest küljest kaks liigest ning need on puusaliigesed ja põlveliigesed.
Lisaks on reieluu piirkonnas kolm erinevat piirkonda, nimelt proksimaalne reieluu, varre reieluu ja distaalne reieluu. Lähimast piirkonnast leiate reieluu pea ja kaela ning suurema ja väiksema trohhanteri. Võlli piirkonnas on pektiinea joon, tuharalihas, linea aspera, poplitea fossa ning keskmised ja külgmised suprakondulaarsed harjad. Lõpuks on distaalses piirkonnas mediaalsed ja külgmised kondiilid, mediaalsed ja lateraalsed epikondiilid, trohheaarne soon ja intercondylar fossa. Kui vaatate reieluu nurki, on kaks reieluu nurka; kaldenurk ja torsiooninurk. Ehkki meessoost ja naissoost luustik on sarnase välimusega, on isas- ja naissoost reieluu mõnevõrra erinev.
